e-residendid tõid riigile poole aastaga oodatust kaks korda enam tulu

E-⁠residentsuse programmist tulenev otsene majanduslik mõju riigile oli 2025. aasta esimese kuue kuuga 68 miljonit eurot, ületades eesmärki kahekordselt. Lisaks jätavad e-⁠residentidest ettevõtjad Eestisse värskelt valminud uuringu kohaselt aastas enam kui 15 miljonit eurot, tarbides siinsete ettevõtete pakutavaid äriteenuseid.

E-residentsuse juhi Liina Vahtrase sõnul oli esimene poolaasta üle ootuste edukas. "2025. aasta on olnud meile rekordiline nii majandusliku mõju kui ka uute taotluste ja loodud ettevõtete osas. Kuue kuuga on e-residendid toonud riigikassasse tulu pea sama palju kui mullu terve aasta jooksul, mil programmi majanduslik mõju oli 66,8 miljonit eurot. Positiivsed tulemused annavad põhjust oodata riigile jätkuvat maksutulu kasvu ka teisel poolaastal, kergitades e-residentsusest tulenevat oodatavat aastatulu riigikassasse kolmandiku võrra," sõnas ta.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on Eesti maksu- ja ettevõtluskeskkonna lihtsus ja paindlikkus konkurentsieeliseks, mis e-residentide huvi Eesti vastu on aidanud kasvatada. "Lisaks tasemel digiteenustele, mis aitavad ettevõtjal ilma liigse ajakulu ja bürokraatiata oma äri alustada ja arendada, on Eestis OECD riikide seas parim maksusüsteem. Uuest aastast ettevõtete tulumaksu kehtestamise ärajätmine aitab seda positsiooni hoida, kus oleme püsinud juba 11 aastat. Programmi majandustulemused annavad samuti tunnistust, et oleme olnud õigel teel, soovides Eestisse tuua rohkem kapitali ja edumeelseid ettevõtteid," lisas minister.

E-⁠residentsuse majandusliku mõju kogusummast 97% ehk 65,9 miljonit eurot moodustas maksutulu: ligi 40% ehk 26,2 miljonit sellest tööjõumaksud ning 60% ehk 39,7 miljonit erijuhtude tulumaks (valdavalt dividendidelt). Maksudele lisandub programmiga seotud majandusliku mõju arvestuses veel 2,1 miljonit eurot, mis kogunes e-⁠residentide tasutud e-⁠residentsuse taotlemise ja ettevõtete loomise riigilõivudest.

"Jaanuari ja veebruari suurt majanduslikku mõju, mida oli kokku ligikaudu 29 miljonit eurot, selgitab 2025. aasta alguses tõusnud tulumaksumäär, mistõttu deklareeriti detsembris erakordselt palju dividende. Kuigi maksumäära tõusul oli majandustulemustele tuntav mõju, siis püsis maksulaekumine tavapärasest kõrgemal ka järgnevatel kuudel. See näitab, et e-residentide ettevõtted on elujõus ja kasvavad ning neil on puhvrit ootamatustega toime tulemiseks," kommenteeris Vahtras.

E-residendi digi-ID taotlusi laekus jaanuarist kuni juuni lõpuni kokku 7994 ning esimese poolaastaga loodi e-⁠residentide poolt juurde 2634 uut ettevõtet, mida oli vastavalt 23% ja 8% rohkem kui mullu samal perioodil.

E-residentsuse peamine eesmärk on Vahtrase sõnul kasvatada Eesti majandust ja kasu Eesti riigile. "Programmi igapäevatöö fookuses on sihistatud müügitöö suurima turusobivusega riikides, tuues Eestisse mitte vaid ettevõtlusega alustavaid e-residente, vaid ka juba eksisteerivaid ettevõtteid. Poole aastaga oleme näinud märkimisväärset kasvu kõikidel turgudel, kuhu oleme oma tähelepanu suunanud: suurimat potentsiaali näitavad hetkel Prantsusmaa ja Itaalia, kus on taotlusaktiivsus varasemaga võrreldes 50-80% kasvus. Jätkuvalt on tugevalt kasvav huvi e-residentsuse vastu Saksamaal ja Ühendkuningriigis, samuti Ladina-Ameerikas, kus käivitasime koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga kevadel väljastusmissioonid," märkis Vahtras.

Aktiivselt on töös ka kaardivaba e-⁠residentsuse arendamine ehk füüsilise e-residendi digi-ID asendamine täisdigitaalse alternatiiviga koos mobiilse kaugtuvastuslahenduse väljatöötamisega aastaks 2027, mis lisab programmi taotlusprotsessi veel ühe tehnoloogilise turvakihi ning lühendab e-residendi jaoks klienditeekonda, võimaldades Eestis veelgi mugavamalt ja kiiremini ettevõte asutada.

E-⁠residentsus kasvatab Eesti teenusmajanduse sektorit

E-⁠residentide loodud Eesti ettevõtete arvu kasv loob üha paisuvat kliendibaasi Eesti teenusmajanduse sektorile: värske uuringu kohaselt tulenes 2024. aastal programmi ametlikul teenusepakkujate platvormil e-⁠Residency Marketplace tegutsevate Eesti ettevõtete käibest 15,51 miljonit eurot otseselt ainuüksi e-⁠residentide teenindamisest, mida oli aasta varasemaga võrreldes ligi 36% rohkem (2023. aastal käive 11,43 miljonit eurot). E-⁠residentide teenindamine moodustab suure osa jaoks neist üle poole kogu äritegevusest, ulatudes sageli 80-100 protsendini.

"E-residentsuse programm toetab Eestis elujõulist ning kasvavat teenusepakkujate ökosüsteemi, mis innoveerib ettevõtluskeskkonda ja sellest saadav maksutulu on Eesti riigikassa täitmisel olulisel kohal," ütles e-Residency Marketplace platvormi turuliidri Xolo operatiivjuht Piret Kerem. "E-residentidest kliente on meil 152 riigist üle maailma. Numbrite poolest oleme kõige edukamad Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal, ent kõige kiiremat kasvu näitavad Belgia, Holland ja Prantsusmaa," märkis ta.

"E-residendid hindavad võimalust juhtida oma äri paindlikult, kasutades Eesti e-teenuseid, mis on kiiremad ja selgemad kui paljudes teistes riikides. Eesti eelis pole ainult ettevõtte lihtne asutamine, vaid kogu toimiv ärikeskkond selle ümber. Väga paljud Euroopa riigid lähenevad siiani ettevõtlusele iganenud viisidel, muutes äri loomise ja haldamise põhjendamatult keeruliseks, seda eriti üksikettevõtjate puhul. Eestil on läbi e-residentsuse tõeline võimalus oma ärikeskkonda nii-öelda eksportida, tehes proaktiivselt tööd e-residentsuse programmi laienemise ning meie ärikeskkonna jätkuva stabiilsuse nimel," sõnas Kerem.

"Eesti e-residentsuse poole pöördumise põhjused võivad olla erinevad, näiteks USAs edukalt tegutseva äri laiendamine Euroopasse või võimalus juhtida oma äri asukohast sõltumatult Eesti digiallkirja abil. Meie kogemuse põhjal ühendab erinevate vajadustega e-residente innovaatiline mõtlemine, avatus kaasaegsetele lahendustele ja hea ärivaist. E-residentide äri on enamasti tõeliselt rahvusvaheline: 85% väärtusloomest toimub klientidega, kes ei asu äri omanikuga samas riigis. Kõige kiiremini kasvavad pigem nooremate, 18-29-aastaste e-residentide ettevõtted, mis näitab uue ettevõtliku põlvkonna pealekasvu," kommenteeris ta.

Kõige enam tarbivad e-residendid Keremi sõnul ettevõtete asutamise, kontaktisiku ja virtuaalse aadressi ning raamatupidamise teenust. Lisaks esineb vajadust juriidilise abi järgi maksustamise ja lepingute koostamise küsimustes. Palju huvi tekitab ka investeerimine, kuna edasilükatud ettevõtte tulumaks teeb kasumi investeerimise väga atraktiivseks. "Jätkuvalt on e-residendid kõige enam nõus maksma personaalse lähenemise ning selgete nõuannete eest. Samal ajal muutuvad aina tugevamaks klientide ootused nutikate automatiseeritud lahenduste järele, mis hoiavad kokku aega. Xolo on e-residentide ja ka teiste klientide teenindamiseks loonud platvormi, mis automatiseerib arvete saatmise ning raportite loomisega seotud toimingud. Aina enam kasutame oma platvormil ka AI abi, näiteks toimub kuludokumentide kategoriseerimine pea 90% ulatuses automaatselt," rääkis Kerem.

E-⁠residentsuse programm loodi 2014. aasta 1. detsembril eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 128 000 inimese (v.a tühistatud staatus) 185 riigist. Hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel ligi 62 000. E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 36 000 Eesti ettevõtte. E-residendid asutavad ligikaudu iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas.

E-⁠residentsuse programmiga seotud otsene majanduslik mõju Eesti riigile alates asutamisest on olnud 342 miljonit eurot. 2024. aastal oli e-⁠residentsuse programmi otsene majanduslik tulu riigile (tööjõu- ja dividendimaksud ning riigilõivud) 66,8 miljonit eurot. E-⁠residentsuse programmiga seotud kogukulud koos valitsusasutustest partnerite panusega olid 2024. aastal kokku ligikaudu 7 miljonit eurot.

Programmi majandusliku mõju mõõtmise aluseks on riiklikult kinnitatud mudel, mis võtab arvesse e-⁠residentide Eesti ettevõtete tasutud tööjõumakse ja erijuhtude tulumaksu (valdavalt dividendidelt). E-residendi ettevõtteks loetakse sellised Eesti ettevõtteid, kus e-residendi roll ettevõtte juurde on tekkinud asutamisel või kuni 90 päeva jooksul asutamisest ning ettevõttega liituva välisriigi kodaniku e-residendi staatus peab olema tekkinud enne äriühingu loomist.