Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt on isikut tõendavate dokumentide seadusesse tehtavate muudatuste rakendamise tähtaeg 2027. aasta I kvartal.
Algatus on seotud Vabariigi Valitsuse 2025‒2027 koalitsioonileppe eesmärgiga suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju riigile, kiirendades kaasaegse ja turvalise eID vahendi kasutuselevõtu abil välisettevõtjate teekonda e-residentsuse taotlemisest Eestis äritegevusega alustamiseni. Lisaks koalitsioonileppes toodud eesmärkidele panustab algatus innovatsiooni ja vähendab bürokraatiat ning riigiasutuste halduskoormust läbi tihedama koostöö erasektoriga.
Kui praegu peab e-resident oma dokumendile ise Eesti välisesindusse järele minema, siis muudatuse järel saab e-resident pärast biomeetrilise isikusamasuse kontrollimist endale kaardi asemel mobiilipõhise eID vahendi.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik sõnas, et VTK kohaselt saab välisriigi kodanik tulevikus kõik e-residentsuse taotlemiseks ja kasutuselevõtuks vajalikud toimingud ära teha kaugteel. "Kui praegu peab e-resident oma dokumendile ise Eesti välisesindusse järele minema, siis muudatuse järel saab e-resident pärast biomeetrilise isikusamasuse kontrollimist endale kaardi asemel mobiilipõhise eID vahendi. See vähendab aja- ja ressursikulu nii riigile kui ka e-residendile ning lisab turvalisust, kuna edaspidi on taotluse aluseks vaid isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid," selgitas ta.
Kaasik lisas, et kavandatav muudatus on ühtlasi samm selles suunas, et laiendada kaugteel biomeetrilist isikusamasuse kontrolli ja sõrmejälje võtmist ka isikut tõendavate dokumentide taotlemisele. „E-residendid on hea sihtrühm uuenduste piloteerimiseks, kuna nende puhul teeb testimise lihtsamaks see, et puudub kohustus sõrmejälgede dokumendile kandmiseks, nagu tuleb teha passi, ID-kaardi või elamisloakaardi puhul. Piloodi õnnestumisel on võimalik uuendusi turvaliselt ja mugavalt rakendada meile kõigile,“ rääkis Kaasik.
Jätkuvalt läbivad kõik e-residentsuse taotlejad põhjaliku eelkontrolli.
Politsei ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juht Liis Valk rõhutas, et muudatusega ei anna riik kuidagi e-residentsuse programmi turvalisuses järele ning loodavad lahendused peavad vastama kõrgetele Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele turvanõuetele. „Jätkuvalt läbivad kõik e-residentsuse taotlejad põhjaliku eelkontrolli. PPA-le jääb samuti alles võimalus vajadusel e-residentsuse taotlejaga silmast silma kohtuda, ta Eesti välisesindusse välja kutsuda või vestelda temaga video vahendusel. Lisaks on plaan järelkontrolli raames teha pistelist riskipõhist biomeetrilist isikusamasuse kontrolli, veendumaks, et eID vahendit kasutab ikka õige inimene,“ sõnas Valk.
Kaardivabadus annab kauaoodatud tõuke nii Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele kui ka mainele digiriigina.
"Kaardivabadus annab kauaoodatud tõuke nii Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele kui ka mainele digiriigina, tehes meist esimese ja ainsa riigi maailmas, mis pakub tõeliselt asukohast sõltumatut võimalust ettevõtte digitaalseks asutamiseks ja juhtimiseks," sõnas e-residentsuse programmi tegevjuht ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras.
"Ettevõtte registreerimine ise võtab Eestis reaalselt aega vaid paar tundi: seda peab e-resident praegu peamiselt kaardi logistika tõttu ootama keskmiselt kaks kuud, edaspidi logistika peale aga enam aega ei kulu. Mida kiiremini ja mugavamalt saab e-resident ettevõtte luua, seda suurem on tema motivatsioon seda just siin teha. Kui täna loovad e-residendid iga viienda Eesti ettevõtte aastas, siis täisdigitaalse lahenduse turule toomine aitab selle arvu juba lähiajal iga neljandani kergitada, tuues riigile täiendavat maksutulu," märkis Vahtras.
