Skip to content

    e-⁠residentsus on toonud eesti riigikassasse üle 200 miljoni euro 


    Täna üheksandat sünnipäeva tähistava e-⁠residentsuse tulu Eesti riigikassasse ületas kumulatiivselt 200 miljonit eurot. Juubeliaasta lävel liigub programm oluliste uuenduste suunas, millest suurimad on e-residendi füüsilisest digi-ID plastkaardist vabanemine ja kaugtuvastuse lahendus.

    Majanduse ja innovatsiooni asekantsleri Sandra Särava sõnul on e-⁠residentsus globaalselt üks tugevamaid riiklikke brände, mille pärituules rikastub Eesti majandusruum ning kinnistub Eesti kuvand maailma ühe juhtiva digiühiskonnana. “E-⁠residentsus on Eesti kvaliteedimärk, mis on end tõestanud väga kasumliku ekspordiartiklina. See on ainukene riiklikult pakutav, 100% digitaalse kasutajateekonnaga ja täielikult piiriülene äriteenuste pakett mitteresidentidele maailmas. Programm on aidanud avada Eesti majandusruumi välismaisele kompetentsile ja kapitalile, kuid potentsiaal uutele ettevõtetele, äriideedele ning investeeringutele on endiselt tohutu. E-⁠residentsus on Eesti edulugu, mis peegeldab meie digiriigi konkurentsieelist globaalselt,” ütles Särav. 

    E-residentsus on Eesti kvaliteedimärk, mis on end tõestanud väga kasumliku ekspordiartiklina.

    Sandra Särav, majanduse ja innovatsiooni asekantsler

    E-⁠residentsuse tegevjuht Liina Vahtras tõi välja, et programmi tootearendus on saavutanud järgmiste kõrguste püüdmiseks uue küpsusastme. “Oleme riikliku idufirma faasist liikumas nii-öelda kasvuettevõtte faasi. Konkurents maailma juhtivate ettevõtluskeskkondade vahel tiheneb ja Eestil on pihk trumpe täis, et olla diginomaadidele ja vabakutselistele spetsialistidele esimene valik. Soovime muutuda esimeseks valikuks ka neile kaugettevõtjatele ja idufirmade asutajatele, kes ehitavad toodet või teenust, mis baseerub rohkemal kui iseenda professionaalsete teadmiste müügil ning mille edukaks teostamiseks on vaja peale toote-turu sobivuse leidmist ka meeskonda. Fookus on tagada, et ettevõtlikud e-residendid mitte üksnes ei loo siin ettevõtte, vaid tahavad oma äri Eestis ka hoida ja kasvatada. Selle võti on kliendikeskne ja julge tootearendus,” ütles Vahtras.

    Fookus on tagada, et ettevõtlikud e-residendid mitte üksnes ei loo siin ettevõtte, vaid tahavad oma äri Eestis ka hoida ja kasvatada.

    Liina Vahtras, e-residentsuse programmi juht

    Aeg värskendusteks ja uueks tõusuperioodiks on programmi juhi hinnangul käes. “Kasutajakogemuse uuele tasemele viimiseks unistame e-⁠residentidele väljastatava digi-ID plastkaardist loobumisest. Käegakatsutavamas tulevikus on 2025. aastal piloteeriv kaugtuvastuse lahendus, millest võidavad lisaks e-⁠residentidele ka Eesti kodanikud,” tutvustas Vahtras tehnoloogilisi arenguid. Ta rõhutas, et sobivad lahendused peavad samaaegselt toetama nii mugavuse kui ka turvalisuse kasvu, milles järeleandmisi ei tehta.

    E-⁠residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 108 000 inimese (v.a tühistatud staatus), hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel enam kui 60 000.

    E-⁠residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (maksutulu ja riigilõiv) on olnud 200 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-⁠residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest. 

    E-⁠residentsus on aidanud kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas. Läbi programmi ajaloo on see tootnud Eestile rahvusvahelist meediakajastust väärtuses 385 miljonit eurot.

    Share this article:

    • |
    • |
    • |