uuring: 83% eesti inimestest soovivad ka 30 aasta pärast elada tuntud digiriigis

Kolmveerand eestimaalastest tunneb uhkust, et elab riigis, mida peetakse maailmas üheks arenenumaks digitaalseks ühiskonnaks ja näeb selles olulist rolli e-⁠residentsusel, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest.

Koguni 74% Eesti elanikest leiab, et e-⁠residentsuse programm aitab tutvustada Eestit maailmas digitaalse ühiskonnana ning 73% usub, et tekitatud tuntuse ja maine kasvu toel suurenevad ka välisinvesteeringud Eestisse. Küsitluse tulemusel peab lausa 83% vastanutest oluliseks, et Eesti oleks ka 30 aasta pärast maailmas tuntud innovaatilise digiriigina.

“Kui aastal 2014 oli e-⁠residentsus alles üks pealtnäha hull idee, siis täna ei kujuta keegi enam ettegi, et meil poleks sellist digitaalset visiitkaarti, mis teeb Eestit nii majanduslikult kui ka maine poolest laias ilmas suuremaks. Ka mitmed teised riigid on Eesti edu märganud ning üritavad luua enda e-⁠residentsuse programme, tõestades, et tulevik on nutika ettevõtluse päralt ning konkurents kasvab,” ütles e-⁠residentsuse juht Lauri Haav.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri Luukas Kristjan Ilvese sõnul tuleb Eestil saavutatud maine ja konkurentsivõime hoidmiseks oma digiriiki ja e-⁠residentsust pidevalt edasi arendada. „Eesti mainet juhtiva digiriigina suudame hoida ainult siis, kui suudame tehnoloogia abil pakkuda maailma parimaid avalikke teenuseid. E-⁠residentide ja välismaalaste soov kasutada meie (e-)teenuseid hoiab meid värskena ning kinnitab, et liigume õiges suunas,“ sõnas Ilves.

Uuringust selgus, et eestimaalaste arvates toetab e-⁠residentsus ka kohalikke Eesti ettevõtteid: 72% elanikest leiab, et programm võimaldab Eesti ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada. 69% näeb e-⁠residentsusel rolli Eestisse töökohtade loomisel ning 68% usub, et tänu e-⁠residentsusele õnnestub kohalikel ettevõtjatel edukamalt väliskliente leida.

„E-⁠residentsus on globaalselt üks tugevamaid riiklikke brände, mida seostatakse innovaatilisuse, läbipaistvuse, turvalisuse ja asjaajamise kiirusega. Brändi tugevus ja mainekujunduslik mõju riigile kandub mingil määral kindlasti omakorda üle kõikidele Eesti ettevõtjatele, kellel on seetõttu kergem saada jalga ukse vahele piiriüleste lepingute sõlmimisel ja oma kaupade või teenuste eksportimisel,” lisas Haa.

Uuringufirma Norstat 2022. aasta lõpus läbi viidud uuringus küsitleti 1000 Eesti inimest veebi ja telefoni vahendusel.

E-⁠residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud enam kui 99 000 inimest (v.a tühistatud staatus), hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel üle 63 000.

E-⁠residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (maksutulu ja riigilõiv) on olnud 140 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-⁠residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.