e-⁠residentide ettevõtted tõid eestile rekordilise maksutulu

E-⁠residentide Eesti ettevõtetelt laekus 2022. aastal maksudena riigikassasse 48,4 miljonit eurot, mis tähistab programmi ajaloos uut rekordit. Võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas e-⁠residentide ettevõtetelt laekuv maksutulu 46% võrra.

E-⁠residentide ettevõtete tasutud maksud (tööjõumaksud ja erijuhtude tulumaks, peamiselt dividendidelt) on viimastel aastatel kiiresti suurenenud - veel 2020. aastal oli maksutulu 17,5 miljonit eurot, 2021. aastal juba 32,5 miljonit. Läbi aegade on programmi senine majanduslik mõju riigile (maksutulu ja riigilõiv) olnud 157 miljonit eurot.

“2022. aasta oli e-⁠residentsuse programmile igati edukas. Kui lisada maksutulule ka tasutud riigilõivud, tõid e-residendid Eesti riigikassasse tulu kokku ligi 51 miljonit eurot, mis ületas meie mullust sihti koguni 27% võrra. Mullu kevadel kinnitasime valitsuses e-⁠residentsuse jätkustrateegia, mille eduka elluviimise korral kerkib programmi majanduslik mõju Eesti riigile 2025. aasta lõpuks 100 miljoni euroni aastas,” sõnas e-⁠residentsuse programmi asejuht Katriin Alasoo.

Kui algusaastatel meelitas e-⁠residentsus rohkem tulevikuhuvilisi, kes tahtsid maailmas ainulaadset digiriigi kogemust järele proovida, siis nüüdseks on e-⁠residentsuse taotlejate üha kasvavaks ajendiks soov tegeleda Eestis just asukohavaba ettevõtlusega.

"Uutest e-residentidest loob esimese kuue kuuga ettevõtte iga kolmas, samas kui veel paar aastat tagasi tegi seda iga viies,” märkis Alasoo. "Kuna paljud e-⁠residentide firmad on alles käivitamisel või kiire kasvufaasi lävel, on oodata maksutulu jätkuvat kiiret kasvu ka järgmistel aastatel.”

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsleri Sandra Särava sõnul on e-⁠residentsus end aastate jooksul tõestanud kui riigile väga tulus algatus. “E-⁠residentsuse 2022. aasta tulemused näitavad, et Eesti ettevõtluskeskkond on globaalselt äärmiselt konkurentsivõimeline. Lisaks maksudele ehk otsesele majanduslikule kasule aitab e-⁠residentsus kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas, samuti kasvatab see e-⁠residente teenindavaid Eesti ettevõtteid ja nende investeeringuid. Programmi positiivne kogumõju on tegelikult seega veel suurem,” lisas asekantsler.

Enim laekus mullu makse e-⁠residentide ettevõtetelt, kes tegutsevad info ja side valdkonnas (19,8 mln eurot). Järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektori (7,9 mln eurot) ning haldus- ja abitegevuse valdkonna ettevõtted (6,6 mln eurot).

Aasta jooksul lisandus Eestisse 4467 e-⁠residentide ettevõtet ning loodud firmade arv kasvas aasta lõpuks 24 413ni. Kõige enam kasvas ettevõtete loomine võrreldes varasema aastaga absoluutnumbrites Hispaania kodanike poolt - loodi 544 ettevõtet (+61%). Järgnesid Saksamaa (421, +20%) ja Ukraina (358, +8%) kodanike ettevõtted.

Esmaseid taotlusi e-⁠residentsuse saamiseks laekus 2022. aastal 11 835, mis on 7% võrra vähem kui aasta varem. Vähenemine on suuremalt jaolt põhjustatud Vene ja Valgevene kodanikele e-⁠residentsuse andmise lõpetamisest vahetult Ukraina sõja puhkemise järel.

E-⁠residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, edendada välisettevõtlust Eestis ning kasvatada riigi tulubaasi. Tänaseks on Eesti e-residendiks saanud 101 000 inimest 176 riigist (maha on juba arvatud korduvtaotlused ja kehtetuks tunnistatud isikutunnistused), kes on loonud üle 25 000 Eesti ettevõtte. Kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on hetkel käibel 63 200.