juhend: millal tasub e-residendil oma ettevõte käibemaksukohustuslaseks teha?

Selleks, et Eestis e-residendina ettevõtlusega tegeleda, ei pea äriühingut ilmtingimata käibemaksukohustuslaseks registreerima. Sageli on see aga mitte üksnes mõttekas, vaid ka vajalik. Advokaadibüroo TEGOS selgitab, kas ja millal on mõistlik seda vabatahtlikult teha.

Kuidas toimib ELi ühine käibemaksusüsteem?

Käibemaks on Euroopa Liidus (EL) harmoneeritud, st. kõigi liikmesriikide siseriiklikud käibemaksu normid peavad olema kooskõlas EL käibemaksualase seadusandlusega (eelkõige EL Nõukogu Direktiiviga 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi).  

Alates EL-ga liitumisest 2004. aastal on Eesti osa EL ühisturust ning Eesti käibemaksusüsteem osa EL käibemaksusüsteemist, mille kohaselt on käibemaks universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid. Tegemist on kaudse maksuga, mis tähendab, et maksukoormuse kandjaks on üldjuhul tarbija, kes kaupa või teenust ostab ja maksab toote hinna ühe osana käibemaksu.

Käibemaks toimib lisandväärtusmaksuna. Maksustatava lisandväärtuse arvutamiseks arvatakse müügikäibelt arvutatud käibemaksust ostuarvete alusel maha nn sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus tagatakse ettevõtjale juhul, kui ta kasutab sisse ostetud kaupu või teenuseid otseselt või kaudselt uute maksustatavate kaupade või teenuste tootmiseks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiste korra eesmärk on ettevõtja kogu tema majandustegevuse raames tasumisele kuuluva või tasutud käibemaksu koormast täielikult vabastada.

Ühine käibemaksusüsteem tagab täieliku neutraalsuse kogu majandustegevuse maksukoormuse osas, sõltumata selle eesmärkidest või tulemustest, tingimusel et majandustegevus ise on põhimõtteliselt käibemaksuga maksustatud. Lisaks eeldab käibemaksu neutraalsuse põhimõte ettevõtja maksukoormuse osas, et esimesed investeerimiskulutused, mis on tehtud ettevõtte huvides, oleksid samuti käsitatavad majandustegevusena ehk sisendkäibemaks on põhimõtteliselt maha arvatav ka investeerimiskuludelt, mis on seotud maksustatava tegevusega tegeleda sooviva ettevõttega. Reeglina soovivadki ettevõtte asutajad kohe registreerida ettevõtet käibemaksukohustuslasena, et hakata vabanema käibemaksukoormusest kohe tegevuse varases staadiumis.   

Kes on käibemaksukohustuslane?

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Juhul, kui isiku kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. 

Käibemaksukohustuslaseks on võimalik registreerida ka vabatahtlikult ehk ka juhul, kui ettevõtja maksustatav käive ei ületa 40 000 euro suurust piirmäära või maksustatavat käivet ei ole veel tekkinud. Sellisel juhul on käibemaksukohustuslase staatuse saamine võimalik ainult edasiulatuvalt (st. avalduse esitamise kuupäevast). Registreerimine võimaldab ettevõtluse alustamiseks tehtavatelt kuludelt või investeeringutelt sisendkäibemaksu maha arvata. Seejuures tasub silmas pidada, et kõigil maksukohustuslasena registreeritud isikutel on käibemaksu deklareerimise ja vajadusel tasumise kohustus, st maksukohustuslasena registreeritud isik peab käibedeklaratsioone maksuhaldurile esitama igakuiselt sõltumata maksustava käibe tekkimisest.  

Millal vabatahtlikult registreeruda?

Vabatahtlik registreerimine võib kasulik olla juhul, kui ettevõtja pakub kaupu või teenuseid põhiliselt teistele ettevõtjatele, kes on samuti maksukohustuslased, ning ostab ka ise kaupu või teenuseid valdavalt käibemaksukohustuslastelt. Kui ettevõtja klientideks on enamjaolt erakliendid, siis ei pruugi vabatahtlik registreerimine mõistlik olla, kuivõrd eraklientidel puudub võimalus käibemaksu mahaarvamiseks ning tarbija jaoks tõstab käibemaks üksnes kauba või teenuse lõpphinda. Maksukohustuslaseks registreerimata on ettevõtjal võimalik seega müüa oma tooteid või teenuseid odavamalt või käibemaksu võrra suurema marginaaliga. Samuti ei pruugi registreerimine olla vajalik juhul, kui ettevõtlusega seotud kulud on madalad ja ettevõtjal ei ole plaan suurelt kasvada. Seevastu kasulik oleks maksukohustuslasena registreerida juhul, kui ettevõtlusega alustamisel tuleb teha suuri põhivara investeeringuid ning plaan on tulevikus igal juhul ületada 40 000 euro suurust piirmäära, kuna siis on võimalik soetatud põhivaralt sisendkäibemaks maha arvata. 

Ettevõtjal tuleks seega enne Maksu- ja Tolliametile avalduse esitamist läbi mõelda, kas maksukohustuslasena registreerimine on ilmtingimata mõistlik, arvestades konkreetse ettevõtja äritegevust, tulevikuplaane ja vajadusi. Arvestada tuleb ka sellega, et juhul, kui äriühingu majandustegevus Eestis ei toimu, või äriühingu kogu käive Eestis piirdub ainult maksuvaba käibega (nt. äriühing tegeleb eluruumide üürile andmisega või finantsteenuste osutamisega, milliseid ta ei soovi vabatahtlikult maksustada) ja käibemaksuga maksustatava käibe tekkimine Eestis ei ole planeeritud, siis on Maksu- ja Tolliametil õigus maksukohustuslane registrist kustutada. Seega on otstarbekas isikul registreerida ennast käibemaksukohustuslaseks kohe riigis, kus hakkab toimuma maksustatavat käivet genereeriv äritegevus. 

Kuidas toimub tõendamine?

Käibemaksukohustuslaseks registreerimisel peab taotleja suutma tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega või hakkab Eestis ettevõtlusega tegelema. Maksuhalduril on õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. 

Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on Eestis kas alustanud ettevõtlust või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Tõendiks võivad olla nt lepingud klientide või tarnijatega (ka eellepingud), hankelepingud, tellimused või väljastatud arved, samuti pangakontode väljavõtted ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade või teenuste eest teostatud maksete kohta või klientidelt laekunud maksete kohta. Juhul, kui käivet ei ole veel tekkinud, siis on sobivaks tõendiks ka äriplaan. Ettevõtlusega tegelemist tõendavad ka ruumide või seadmete rendilepingud, samuti töölepingud, kui need on sõlmitud. Ka teave tehingupartnerite (nii tarnijate kui ka klientide) kohta võimaldab hinnata, kas tegeletakse ettevõtlusega Eestis, samuti nt tehtavate tööde objektid jne. 

Ettevõtjal tuleb tõendada, et sisuline äritegevus toimub Eestis. Eestis toimuva äritegevuse tunnusteks on näiteks: 

1. kaupu või teenuseid müüakse Eesti klientidele; 

2. kaupade või teenuste tarnijad on Eestist; 

3. ettevõtja tegutseb füüsiliselt Eestis (nt kontor, laod, rendipinnad, töötajad vms); 

4. ettevõtlustegevust juhitakse Eestist (nt juhatus tegutseb või juhtimisotsuseid tehakse Eestis); 

5. muid makse makstakse või kavatsetakse maksta Eestis (nt ettevõtte tulumaks, maksud juhatuse liikme tasult jne). 

Millal võib toimuda registrist kustutamine?

Nii nagu maksuhalduril on õigus otsustada isiku registreerimise üle, nii on tal õigus ka kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Oma praktikas tõlgendab maksuhaldur seda õigust laiemalt, kuid käibemaksu neutraalsuse põhimõtte piires, ja võib lõpetada käibemaksukohustuslase registreeringu ka siis, kui Eestis toimuv äritegevus ei genereeri maksustatavat käivet. 

Maksuhalduri praktika ettevõtlusega Eestis mittetegelevate isikute (sh e-⁠residentidele kuuluvate maksukohustuslasest ettevõtete) registrist kustutamisel on ajendatud eesmärgist hoida ära käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri kuritarvitamisi.

Mis on KMKR numbri kuritarvitamine?

Näitena KMKR numbri kuritarvitamisest võib tuua olukorra, kus maksukohustuslasena registreeritud isik arvab kõikidelt oma kuludelt sisendkäibemaksu maha, samas kui äriühingu kogu käibe moodustab maksuvaba või nullprotsendise maksumääraga (v.a kaupade ühendusesisene käive) maksustatav käive. KMKR numbri kuritarvitus võib seisneda ka selles, kui e-residendi ettevõte soetab kinnistu (eelkõige eluruumi), mille ostult arvab maha sisendkäibemaksu, ent mida edaspidi kasutatakse üksnes maksuvaba käibe (nt antakse eluruumina üürile) või omatarbeks.

Niisamuti võidakse KMKR numbrit kuritarvitada, kui maksustatav käive on äärmiselt väike ja mitme kalendriaasta jooksul ei ületa registreeringu piirmäära (40 000 eurot), ent kuludelt maha arvatav sisendkäibemaks on sellega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. KMKR numbriga Eesti ettevõtteid võidakse ära kasutada ka maksupettuste ja rahapesu toimepanemiseks välismaal. Selleks, et takistada käibemaksupettuste toimepanemist või muul viisil käibemaksuseadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist, peab Maksu- ja Tolliamet käibemaksukohustuslaste registri üle kontrolli, et sinna ei kuuluks isikud, kellel puudub Eestis ettevõtlustegevus. 

Maksuhalduri teravama tähelepanu alla võivad sattuda äriühingud, kelle juhatuse liige on varem toime pannud maksualaseid õigusrikkumisi või kelle juhitud äriühingud on pankrotistunud, samuti füüsilised isikud, kellel puudub varasem ettevõtluskogemus ja kelle puhul on kahtlus, et teda võidakse kasutada variisikuna võltsarvete esitamiseks. Samuti võivad tähelepanu alla sattuda äriühingud, kelle ainus juhatuse liige elab ja tegutseb välismaal.

Kuidas ettevõte ise registrist kustutada?

Kui isik on Eestis käibemaksukohustuslasena juba registreeritud, ent ettevõtlusega Eestis siiski ei tegele, siis on mõistlik ettevõtjal ise esitada Maksu- ja Tolliametile registrist kustutamise avaldus. Avalduse enda registrist kustutamiseks võib maksuhaldurile esitada, kui maksukohustuslasena registreeritud isiku tehtavate tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 40 000 euro suurust  piirmäära.

Seejuures tasub silmas pidada, et registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse. Ehk siis enne kustutamise avalduse esitamist peab enda jaoks läbi mõelda võimalikud riskid ja kindlaks teha maksukoormus, mis võib tekkida seoses seni maha arvatud sisendkäibemaksuga registreeringu lõpetamise korral.  

Millega peab arvestama e-⁠resident?

E-⁠residentide Eestis asutatud äriühingutel tuleb arvestada ka järgmiste alternatiividega sellisteks puhkudeks, kui ettevõtte müügitegevus sisuliselt toimub teistes EL liikmesriikides.  

Sõltuvalt äritegevuse iseloomust on e-residendi ettevõttel võimalik Eestis kasutada vajadusel ka OSS/IOSS erikorda, olles registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis. OSS erikorda rakendatakse teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele ning ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisele. OSS erikorra rakendaja deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.

Kaugmüügile ja osutatavatele teenustele rakendatakse nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu. IOSS erikorda saavad kasutada maksukohustuslased, kes tegelevad ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga Euroopa Liidus asuvatele lõpptarbijatele. IOSS erikorda on võimalik kasutada nt Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud e-residendi ettevõttel, mis tegeleb kaupade importimisega Hiinast Euroopa Liitu. IOSS erikorra kasutaja saab deklareerida ja maksta kõigi erikorraga hõlmatud kaupade importimisel käibemaksu ühes liikmesriigis (registreerimisliikmesriigis) selle asemel, et tasuda käibemaks importimise hetkel igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse. IOSS erikorda kasutades koguvad kauba müüjad ostjalt kauba eest tasumisel ka käibemaksu ning deklareerivad selle maksuhaldurile ise ostja asemel. 

IOSS/OSS erikorrad võimaldavad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste ettevõtjalt lõpptarbijale müükide (B2C) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides. Erikordade kasutamine on vabatahtlik ning kui kauba müüja erikorda kasutada ei soovi, siis tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad lõpptarbijad, ja teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus.  

Ettevõtlusega tegeleval Eestis asukohta omaval isikul, kellel tekib käive ka teistes liikmesriikides, on võimalik soovi korral kasutada väikeettevõtete erikorda, mis lihtsustab äriühingu tegutsemist teistes liikmesriikides. Erikord annab ettevõtjale võimaluse teises liikmesriigis tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata. 

Erikorda on võimalik rakendada juhul, kui: 

1. kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal 100 000 eurot; 

2. kalendriaasta käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal või kahel eelmisel kalendriaastal, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud, selles liikmesriigis kehtestatud piirmäära, mis on ette nähtud seal asuvatele ettevõtlusega tegelevatele isikutele maksuvabastuse saamiseks. 

Eelnevat kokku võttes tasub silmas pidada, et vabatahtlik käibemaksukohustuslaseks registreerimine peaks alati olema kaalutletud otsus, mis põhineb ettevõtte tegelikel vajadustel ning arvestab ettevõtja äriliste eesmärkidega.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ei tohiks olla automaatne ja iseenesestmõistetav samm, vaid teadlik otsus, mis on konkreetse ettevõtja tegevusest lähtuvalt põhjendatud ning teenib ettevõtte huve. Alati on ka mõistlik enne otsuse tegemist konsulteerida maksueksperdiga.