kersti kaljulaid: peame valvama, et digiriigi arengut ei hakataks piirama

Meil on aeg teha uus hüpe – kasutades ära oma digiriigi kogemust ning muuta sama julgelt ka teisi sektoreid, ütles president Kersti Kaljulaid e-⁠residentsuse 8. sünnipäeva seminaril esinedes.

„Oleme nutikad, kuid millegipärast ei ole suutnud teha kogu ühiskonnaga samasugust hüpet teistes valdkondades, näiteks energeetikas. Ometi oleme ju samast põlvkonnast, kes tegi esimesena maailmas ära digipöörde. Meil on olemas see kogemus, et teha midagi täiesti teistmoodi on võimalik,“ sõnas endine Eesti riigipea. Kaljulaid rõhutas ka, et me ei tohiks ise põhjendamatult e-teenuste usaldust kõigutada: “Mulle teeb väga muret, et kui kaks Eesti kodanikku panevad toime krüptopettuse, siis kaks sammu hiljem seostatakse seda e-⁠residentidega. Kuigi tegelikult mingit seost ei ole.”

E-⁠residentsus on Eesti kui e-teenuste pioneeri visiitkaart maailmas. Koroonakriis tõi arusaama, et Eesti ajab õiget asja – kopeerida üritatakse nii e-⁠residentsust kui ka selle aluseks olevaid riigi avalikke e-teenuseid „Koroonakriis näitas kogu maailmale, et Eestil on kogu aeg õigus olnud, kui rääkisime, et kolmandik töökohtadest on geograafiliselt neutraalsed. Täna ei kahtle keegi, et see osakaal on veelgi suurem,“ rääkis Kaljulaid.

„Väga paljud riigid tulid või on välja tulemas oma e-teenustega, kuid tihti oluliselt madalama turvatasemega, kui on Eestil. Ja see võib mõjutada ka meie mainet, sest väga keeruline on selgitada, kuidas meie e-teenused erinevad ülejäänud maailma omadest. Enamiku jaoks maailmas tähendab digiretsept ikka veel e-mailiga saadetud retsepti või digiallkiri PDF-dokumendile kleebitud fotot allkirjast. Samuti kaasneb siin oht, et tekib kiusatus asuda Euroopas keskselt reguleerima. Peame valvama, et meie digiriigi arengule ei pandaks siin piiranguid.“

E-⁠residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Programm tähistab sünnipäeva 1. detsembril, mil anti välja esimene e-residendi digi-ID Briti ajakirjanikule ja estofiilile Edward Lucasele.

Läbi aegade on e-residendiks saanud ligi 97 500 inimest (v.a tühistatud staatus), hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel 62 500. E-⁠residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (maksutulu ja riigilõiv) on olnud 130 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-⁠residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.

E-⁠residentsus on aidanud kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas. Läbi programmi ajaloo on see tootnud Eestile rahvusvahelist meediakajastust väärtuses 385 miljonit eurot.