E-residentide loodud ettevõtetelt laekus Eesti riigile lõppenud poolaastal maksutulu 37,7 miljonit eurot, näidates mullu sama perioodiga võrreldes 57% kasvu. Programmi kogupanus Eesti riigikassasse on tänaseks kasvanud 183 miljoni euroni.
Valdava osa lõppenud poolaasta maksulaekumistest – 55% ehk 20,6 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 45% kogunes erijuhtude tulumaksust (valdavalt dividendidelt), mida laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt aasta kuue esimese kuuga 17,1 miljonit eurot. Tasutud maksudele lisandub programmi tuluarvestuses veel 1,4 miljonit eurot e-residentide makstud riigilõive, kergitades poolaasta majandusliku mõju summa 39,1 miljoni euroni.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo hinnangul on e-residentsus tugeval kursil ning tõestab, et maailmal on suur huvi Eesti IT-lahenduste vastu. „Üha enamatele ettevõtjatele välismaalt on e-residentsus mugav viis ajada Euroopa Liidus äri turvaliselt, läbipaistvalt ja vähese administratiivkuluga. Kuigi kuuleme tihti, et riigi IT-süsteemide elujõulisena hoidmine ja arendamine on pidev kulu, siis e-residentsuse kaudu saame kulu järjest suuremaks tuluks juhtida. Iga euro, mis riik e-residentsuse käimashoidmisele kulutab, toob Eestile tuluna tagasi 7,6 eurot,“ lausus Riisalo. Minister lisas, et e-residentsus pole üksnes väljapoole mõeldud tulumasin, vaid sellest võidavad ka paljud kohalikud Eesti ettevõtted, teenusepakkujad ja töövõtjad, mis aitab omakorda kaasa siinse majanduskeskkonna elavdamisele.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit RiisaloIga euro, mis riik e-residentsuse käimashoidmisele kulutab, toob Eestile tuluna tagasi 7,6 eurot.
Juuni alguses e-residentsuse programmi uue juhina ametisse asunud Liina Vahtrase sõnul on poolaasta majandustulemused ületanud ka optimistlikke ootusi, sest käesoleva aasta 60 miljoni euro suurusest eesmärgist on täidetud juba ligi 65 protsenti. "E-residentsuse kui rahvusvahelise äriteenuse konkurentsivõime ja kvaliteedi arendamisel näeme suurima väljakutsena klienditeekoona lühendamist. See on samas ka suurim arenguhüppe võimalus. Töötame selle nimel, et juba lähiaastatel ei takistaks e-residendil Eestis ettevõtte asutamist liiga aeglaselt saabuv digi-ID kaart ning e-residentide asutatud ettevõtete maksutulu saaks veelgi kiiremas tempos kasvada," sõnas Vahtras.
Enim laekus 2023. aasta esimesel poolaastal makse e-residentide Eestisse loodud kutse-, teadus- ja tehnikaalastelt tegevustelt (12,6 miljonit eurot). Teisel kohal olid info- ja sidevaldkonna ettevõtted (10,5 mln eurot), ning kolmandal haldus- ja abitegevused (3,7 mln eurot). E-residentide ettevõtted palkasid juuni lõpu seisuga 5027 Eesti elanikku, mida on 284 võrra rohkem kui aasta tagasi.
Vaatamata kergele langusele suurematel turgudel loodi esimese poolaastaga e-residentide poolt juurde 2302 uut ettevõtet, mida oli 6% rohkem kui aasta varem sama ajaga. Enim on 2023. aasta esimesel poolel uusi ettevõtteid Eestis asutanud Hispaania, Ukraina ja Saksamaa kodanikud, eriti kiires kasvutrendis oli Türgi, samuti näitavad kasvu Prantsusmaa ja Itaalia.
E-residendi digi-ID väljastati aasta esimese kuue kuu jooksul 5428 välisriigi kodanikule, mis jääb lähedale programmi viimaste aastate keskmisele tasemele (ca 1000 uut e-residenti kuus). Uusi e-residentsuse taotlusi on poolaasta tulemuste vaates kõige arvukamalt lisandunud Hispaaniast, Ukrainast ja Saksamaalt, järgnevad tõusutrendis Türgi ja Prantsusmaa.
Kasvustrateegia 2022-2025E-residentsuse oodatav otsene kogupanus Eesti riigikassasse tõuseb 2025. aastaks 100 miljoni euroni aastas.
2022. aastal oli e-residentsuse programmi otsene majanduslik tulu riigile 51 miljonit eurot. E-residentsuse programmiga seotud kogukulud koos valitsusasutustest partnerite panusega olid 2022. aastal kokku 6,68 miljonit eurot, sh Politsei- ja Piirivalveamet 0,62 mln, Välisministeerium 0,53 mln, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 0,38 mln, Registrite ja Infosüsteemide Keskus 0,13 mln eurot, Maksu- ja Tolliamet 84 tuh jt.
Tänaseks on läbi aegade Eesti e-residendiks saanud 105 500 inimest 176 riigist (maha on juba arvatud korduvtaotlused ja kehtetuks tunnistatud isikutunnistused), kes on loonud üle 27 000 Eesti ettevõtte. Kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on hetkel käibel 61 350. Alates märtsist 2022 ei saa e-residentsuse programmiga liituda Venemaa ja Valgevene kodanikud.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, edendada välisettevõtlust Eestis ning kasvatada riigi tulubaasi. Programm teeb Eestist ainsa 100% digitaalse ettevõtluse pakkuja mittekodanikele ja vahendab kõige tänapäevasemat ja efektiivsemat tööriistakasti rahvusvahelisele ettevõtjale.
E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (maksutulu ja riigilõiv) on olnud 183 miljonit eurot. E-residentsuse 2022. aasta kevadel valitsuse heakskiidul rakendunud kasvustrateegia eduka elluviimise tulemusena suureneb programmi otsene kogupanus Eesti riigikassasse 2025. aastaks juba 100 miljoni euroni aastas. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.