E-residendid asutasid 2024. aastal 4818 uut Eesti ettevõtet ehk keskmiselt 400 uut äriühingut kuus, mida oli rohkem kui kunagi varem.
Riigikassasse laekus aastaga e-residentidelt ja nende ettevõtetelt tööjõumaksude ja dividendide tulumaksuna ning Eesti digi-ID taotlemise ja ettevõtte loomise riigilõivudena kokku 66,8 miljonit eurot.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul tuleb e-residentsust lähiaastail jõuliselt edasi arendada, et programm suudaks ellu viia oma täie potentsiaali Eesti majanduse kasvatamisel. "Iga e-residentsuse edusse investeeritud euro toob juba praegu Eestisse vähemalt 8 eurot tagasi. Kümne aastaga on e-residentsus teinud Eesti tuntuks digiriigina, edaspidi peame tugevdama oma konkurentsieelist Euroopa parima ettevõtluskeskkonnana, et tuua Eestisse uusi makse maksvaid e-residentide ettevõtteid," sõnas Keldo.
Uusi e-residente lisandus mullu 11 484, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. 2024. aastal loodi e-residentide poolt kokku rekordilised 4 818 ettevõtet, mida oli samuti 5% rohkem kui 2023. aastal (senine rekord oli 2021. aastal, mil loodi 4712 ettevõtet). Enim uusi Eesti ettevõtteid asutasid Hispaania (711), Ukraina (387), Türgi (305) ja Saksamaa (299) kodakondsusega e-residendid. Samade riikide kodanikud juhivad ka uute programmiga liitujate edetabelit.
E-residentsuse juhi Liina Vahtrase hinnangul oli programmil positiivseid arenguid pakkunud juubeliaasta. "Näeme selgelt, et ettevõtjad leiavad meie pideva müügitöö tulemusena üha enam tee Eestisse: iga viienda Eestis mullu loodud ettevõtte asutaja on e-resident ning ettevõtteid loodi rohkem kui kunagi varem. Kvantiteedi kõrval peame keskenduma aga ka kvaliteedile ehk ettevõtete kasvule Eestis, et nende maksutulu ning panus Eesti majandusse ajas üha tõuseks," märkis Vahtras.
Programmi fookuses on ettevõtted, millel on juba eksisteeriv äritegevus ja võimekus Eestisse koheselt töötajad palgata.
Ta lisas, et just sellele keskendubki programmi uus strateegia aastateks 2026–2029, mis valmib tänavu sügisel. "Kui küsida, milliseid e-residente me Eestisse tahame, siis on fookuses ettevõtted, millel on juba eksisteeriv äritegevus ja võimekus Eestisse koheselt töötajad palgata. Selleks tuleb ettevõtte loomine senisest kiiremaks ja mugavamaks muuta, arendada programm kaardivabaks ning täiustades äriteenuste ökosüsteemi," selgitas Vahtras.
Programmi juht toob hea näitena Eesti majandusse panustavast e-residendi ettevõttest välja Ukraina e-residendi loodud sisuturundusplatvormi PRNEWS, mille Eesti kontoris töötab täna 21 inimest ning mille meeskonda kuulub kokku 58 töötajat – peale Eesti veel Ukrainas, Armeenias, Poolas, Belgias ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte käive kasvas 2024. aastal 30% võrra, ulatudes 5,2 miljoni euroni, mis on kolm korda kiirem kasv kui turu keskmine. PRNEWS maksis 2024. aastal Eestis makse kokku üle 375 000 euro. Kuna 2025. aastal on kavas uued värbamised ja palgatõusud, siis on ettevõtte hinnangul oodata Eesti riigile tasutud tööjõumaksude kasvu 50% võrra.
„E-residentsus võimaldas mul luua ettevõtte maailmas mugavaimas ja läbipaistvaimas ärikeskkonnas. Nüüdseks on Eestist saanud meie peakontori asukoht ja talendi tõmbekeskus paljudest riikidest. Oleme uhked, et meie veebiplatvormi kasutatakse 109 riigis ning et see tugevdab Eesti digiriigi mainet,“ ütles PRNEWSi asutaja ja juhatuse liige Alexander Storozhuk.
Oleme uhked, et meie veebiplatvormi kasutatakse 109 riigis ning et see tugevdab Eesti digiriigi mainet.
2024. aastal laekus e-residentide ettevõtetelt maksutuluna riigikassasse 63,6 miljonit eurot. Valdava osa lõppenud aasta maksulaekumistest – 71% ehk 45 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 29% kogunes erijuhtude tulumaksust (valdavalt dividendidelt), mida laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt 18 miljonit eurot. E-residentsuse 2024. aasta kulud kõikide riigiasutuste peale kokku olid 7,5 miljonit eurot.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 121 600 inimese (v.a tühistatud staatus) 185 riigist. Hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel üle 59 500.
E-residendid on läbi aegade asutanud ja kaasasutanud üle 33 800 Eesti ettevõtte. E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile on olnud 274 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest. Programmi majandusliku mõju mõõtmise aluseks on riiklikult kinnitatud mudel, mis võtab arvesse e-residentide Eesti ettevõtete tasutud tööjõumakse ja erijuhtude tulumaksu (valdavalt dividendidelt).
E-residendi ettevõtteks loetakse sellised Eesti ettevõtted, kus e-residendi roll ettevõtte juurde on tekkinud asutamisel või kuni 90 päeva jooksul asutamisest ning ettevõttega liituva välisriigi kodaniku e-residendi staatus peab olema tekkinud enne äriühingu loomist.