Täna üheksandat sünnipäeva tähistava e-residentsuse tulu Eesti riigikassasse ületas kumulatiivselt 200 miljonit eurot. Juubeliaasta lävel liigub programm oluliste uuenduste suunas, millest suurimad on e-residendi füüsilisest digi-ID plastkaardist vabanemine ja kaugtuvastuse lahendus.
Majanduse ja innovatsiooni asekantsleri Sandra Särava sõnul on e-residentsus globaalselt üks tugevamaid riiklikke brände, mille pärituules rikastub Eesti majandusruum ning kinnistub Eesti kuvand maailma ühe juhtiva digiühiskonnana. “E-residentsus on Eesti kvaliteedimärk, mis on end tõestanud väga kasumliku ekspordiartiklina. See on ainukene riiklikult pakutav, 100% digitaalse kasutajateekonnaga ja täielikult piiriülene äriteenuste pakett mitteresidentidele maailmas. Programm on aidanud avada Eesti majandusruumi välismaisele kompetentsile ja kapitalile, kuid potentsiaal uutele ettevõtetele, äriideedele ning investeeringutele on endiselt tohutu. E-residentsus on Eesti edulugu, mis peegeldab meie digiriigi konkurentsieelist globaalselt,” ütles Särav.
E-residentsus on Eesti kvaliteedimärk, mis on end tõestanud väga kasumliku ekspordiartiklina.
Sandra Särav, majanduse ja innovatsiooni asekantsler
E-residentsuse tegevjuht Liina Vahtras tõi välja, et programmi tootearendus on saavutanud järgmiste kõrguste püüdmiseks uue küpsusastme. “Oleme riikliku idufirma faasist liikumas nii-öelda kasvuettevõtte faasi. Konkurents maailma juhtivate ettevõtluskeskkondade vahel tiheneb ja Eestil on pihk trumpe täis, et olla diginomaadidele ja vabakutselistele spetsialistidele esimene valik. Soovime muutuda esimeseks valikuks ka neile kaugettevõtjatele ja idufirmade asutajatele, kes ehitavad toodet või teenust, mis baseerub rohkemal kui iseenda professionaalsete teadmiste müügil ning mille edukaks teostamiseks on vaja peale toote-turu sobivuse leidmist ka meeskonda. Fookus on tagada, et ettevõtlikud e-residendid mitte üksnes ei loo siin ettevõtte, vaid tahavad oma äri Eestis ka hoida ja kasvatada. Selle võti on kliendikeskne ja julge tootearendus,” ütles Vahtras.
Fookus on tagada, et ettevõtlikud e-residendid mitte üksnes ei loo siin ettevõtte, vaid tahavad oma äri Eestis ka hoida ja kasvatada.
Liina Vahtras, e-residentsuse programmi juht
Aeg värskendusteks ja uueks tõusuperioodiks on programmi juhi hinnangul käes. “Kasutajakogemuse uuele tasemele viimiseks unistame e-residentidele väljastatava digi-ID plastkaardist loobumisest. Käegakatsutavamas tulevikus on 2025. aastal piloteeriv kaugtuvastuse lahendus, millest võidavad lisaks e-residentidele ka Eesti kodanikud,” tutvustas Vahtras tehnoloogilisi arenguid. Ta rõhutas, et sobivad lahendused peavad samaaegselt toetama nii mugavuse kui ka turvalisuse kasvu, milles järeleandmisi ei tehta.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 108 000 inimese (v.a tühistatud staatus), hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel enam kui 60 000.
E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (maksutulu ja riigilõiv) on olnud 200 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.
E-residentsus on aidanud kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas. Läbi programmi ajaloo on see tootnud Eestile rahvusvahelist meediakajastust väärtuses 385 miljonit eurot.
Täna üheksandat sünnipäeva tähistava e-residentsuse tulu Eesti riigikassasse ületas kumulatiivselt 200 miljonit eurot. Juubeliaasta lävel liigub programm oluliste uuenduste suunas, millest suurimad on e-residendi füüsilisest digi-ID plastkaardist vabanemine ja kaugtuvastuse lahendus. Majanduse ja innovatsiooni asekantsleri Sandra Särava sõnul on e-residentsus globaalselt üks tugevamaid riiklikke brände, mille pärituules rikastub Eesti majandusruum ning kinnistub Eesti kuvand maailma […]Read more
E-residentide loodud ettevõtetelt laekus Eesti riigile lõppenud poolaastal maksutulu 37,7 miljonit eurot, näidates mullu sama perioodiga võrreldes 57% kasvu. Programmi kogupanus Eesti riigikassasse on tänaseks kasvanud 183 miljoni euroni. Valdava osa lõppenud poolaasta maksulaekumistest – 55% ehk 20,6 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 45% kogunes erijuhtude tulumaksust (valdavalt dividendidelt), mida laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt […]Read more
E-residentsuse programmi uueks juhiks saab pikaajalise strateegilise kommunikatsiooni, e-riigi arendamise ja iduvaldkonna kogemusega Liina Vahtras. Liina Vahtrasel on 25 aasta pikkune avaliku- ja erasektori töökogemus nii info- kui ka finantstehnoloogia vallast. Tal on e-riigi tehnoloogiate ja teenuste juhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech). Viimased kuus aastat on Vahtras aidanud juhtida tehnoloogiaettevõtete Pipedrive ja Tuum juhtkondade tööd […]Read more
Belgia ettevõtjate delegatsiooniga Eestit külastavast Flandria aseminister-president Bart Somersist sai täna Eesti e-resident. E-residentsus annab talle võimaluse e-Eesti eduloost isiklikult osa võtta. “Eestlased on e-residentsusega tõestanud, et tulevik on digitaalne. On muljetavaldav, et väliskodanikuna on Eestis ettevõtte loomine tänu e-residentsusele pelgalt mõne nädala küsimus. Flandria siseasjade ministrina võtan siit saadud kogemused koju kaasa, et ka […]Read more
E-residendi ettevõte Rootcode Labs jõudis eelmisel nädalal maailma suurimal sõltumatul konkursil Global Startup Awards (GSA) kaheksa parima globaalse idu sekka. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Alagan Mahalingami sõnul on järgneva kolme aasta jooksul plaanis kasvada tuhande töötajani ning avada füüsiline kontor ka Eestis. Sri Lankalt pärit ettevõtja sõnul annavad sellised tugeva konkurentsiga globaalsed võistlused iduettevõtetele võimaluse […]Read more
E-residentide Eesti ettevõtetelt laekus 2022. aastal maksudena riigikassasse 48,4 miljonit eurot, mis tähistab programmi ajaloos uut rekordit. Võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas e-residentide ettevõtetelt laekuv maksutulu 46% võrra. E-residentide ettevõtete tasutud maksud (tööjõumaksud ja erijuhtude tulumaks, peamiselt dividendidelt) on viimastel aastatel kiiresti suurenenud – veel 2020. aastal oli maksutulu 17,5 miljonit eurot, 2021. aastal juba […]Read more
Politsei- ja Piirivalveamet tegi nädala alguses otsuse väljastada Eesti e-residendi isikutunnistus juba 100 000. inimesele alates programmi loomisest aastal 2014. Kokku on Eestil e-residente 176 riigist üle maailma. E-residentsuse programmi juhi Lauri Haava sõnul on vahva kokkusattumus, et märgilist kuuekohalist järjekorranumbrit kandev e-resident just Vabariigi aastapäeva paiku kogukonnaga liitub. “Piltlikult öeldes on 100 000 inimest […]Read more
Kolmveerand eestimaalastest tunneb uhkust, et elab riigis, mida peetakse maailmas üheks arenenumaks digitaalseks ühiskonnaks ja näeb selles olulist rolli e-residentsusel, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest. Koguni 74% Eesti elanikest leiab, et e-residentsuse programm aitab tutvustada Eestit maailmas digitaalse ühiskonnana ning 73% usub, et tekitatud tuntuse ja maine kasvu toel suurenevad ka välisinvesteeringud Eestisse. Küsitluse […]Read more
Põhjalik kontroll ja digitaalne jalajälg kindlustavad, et e-residentidest ettevõtjad on kontrollitumad ja suurema riikliku järelevalve all kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevate välisriikide kodanikud, kirjutab e-residentsuse riski- ja õigusjuht Oscar Õun. Riigikontroll avaldas 2020. aasta suvel e-residentsuse kohta auditi, mis andis Eesti avalikkusele kinnituse programmi tulususe kohta ja nentis, et ka avalikus sektoris on võimalik luua […]Read more
Meil on aeg teha uus hüpe – kasutades ära oma digiriigi kogemust ning muuta sama julgelt ka teisi sektoreid, ütles president Kersti Kaljulaid e-residentsuse 8. sünnipäeva seminaril esinedes. „Oleme nutikad, kuid millegipärast ei ole suutnud teha kogu ühiskonnaga samasugust hüpet teistes valdkondades, näiteks energeetikas. Ometi oleme ju samast põlvkonnast, kes tegi esimesena maailmas ära digipöörde. […]Read more
Täna 8-aastaseks saav ning siiani maailmas unikaalne e-residentsuse programm jätkab Eesti ettevõtluse konkurentsieelisena, kasvatades seejuures kasvavas joones riigi tulubaasi – programm on riigile kokku toonud 130 miljonit eurot otsest majanduslikku tulu. E-residentsuse tegevjuhi Lauri Haava sõnul on programm oma eluea jooksul saanud aasta-aastalt üha kasumlikumaks. “E-residentsus teenib tänaseks aastas riigile tagasi üle kuue korra rohkem, […]Read more
E-residendid tõid tänavu esimesel poolaastal Eesti riigikassasse 24 miljonit eurot maksutulu, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 85% rohkem. “E-residentsuse programm saab tänavu kaheksa-aastaseks ning selle aja jooksul loodud e-residentide ettevõtted on muutumas küpsemaks, palgates üha rohkem töötajaid ning võttes välja omanikutulu. Eesti riigile tähendab e-residentide edu omakorda üha suuremat maksulaekumist,” kommenteeris tulemusi e-residentsuse […]Read more
The press kit provides information for media about the e-Residency project, including e-Residency card photos, statistics, facts about Estonia, spokespeople bios and photos as well as quote
