e-residendid tõid mullu riigikassasse rekordilised 125 miljonit eurot
More from e-Residency
- Sign up for our newsletter
- Watch fresh video content - subscribe to our Youtube channel
- Meet our team and e-residents - register for our next Live Q&A
2025. aastal oli e-residentsuse programmi majanduslik mõju riigile kokku 124,9 miljonit eurot. Sellest 54,5 miljonit moodustasid tööjõumaksud, 66 miljonit erijuhtude (valdavalt dividendide) tulumaks ning 4,3 miljonit eurot e-residentsuse taotlemise ja ettevõtete loomise riigilõivud. Juba esimese tegutsemisaasta jooksul tasusid makse 17% ettevõtetest, kokku ligi 7 miljoni euro eest.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab e-residentsuse jätkuv edu, et oleme oma ettevõtluskeskkonna arendamisel teinud õigeid valikuid. "Iga e-residentsusesse panustatud euro tõi meile eelmisel aastal üle 12 euro tagasi – see on selge signaal, et digiteenustesse panustamine töötab. E-residentsus koos ettevõtjasõbraliku maksusüsteemiga annab ettevõtjatele lihtsa ja kaasaegse viisi globaalselt äri teha ning aitab samal ajal Eesti majandust kasvatada," sõnas Keldo. "Suuremates Euroopa riikides on probleemiks ettevõtjaid lämmatav bürokraatia, mistõttu otsitakse riike, kus on võimalik asju ajada kiirelt ja kulutõhusalt. See on ka peamine põhjus, miks e-residentide lisandumine teeb uusi rekordeid," lisas ta.
E-residente lisandus Eestile eelmisel aastal 13 828, mida oli 20% rohkem kui aasta varem ning ühtlasi oli see viimase 6 aasta parim tulemus. Enim e-residentsuse taotlusi tuli 2025. aastal Saksamaalt (1122, 49% kasvu), Prantsusmaalt (1016, 56% kasvu) ning Ukrainast (921, 5% kasvu). Tõusvad turud on e-residentsuse jaoks taotluste arvu poolest ka Itaalia (713, 33% kasvu), Ühendkuningriik (526, 41% kasvu) ja Ladina-Ameerika (482, 35% kasvu). E-residendid asutasid 5556 uut Eesti ettevõtet, ületades 2024. aasta rekordtulemust 15% võrra. Kõige enam uusi Eesti ettevõtteid asutasid Ukraina, Hispaania, Türgi, Saksamaa ja Prantsusmaa kodakondsusega e-residendid.
E-residentsuse programmi juhi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA juhatuse liikme Liina Vahtrase sõnul on e-residentsuse fookus väga konkreetne: tuua Eestisse rohkem ettevõtteid, rohkem majandustegevust ja rohkem maksutulu. See on ka programmi uuendatud strateegia keskmes aastateks 2026–2029. "Täna on e-residentsuse suurim arengupidur plastikkaardiga seotud aeglane ja kohmakas protsess. Mida lihtsamini ja kiiremini saab välismaalane Eestis ettevõtte luua, seda kiiremini hakkab ta siia ka tulu tooma. Meie analüüs näitab, et kaardivaba, täielikult mobiilipõhine e-residentsus kasvataks ettevõtete loomist vähemalt 20% ning tooks riigile igal aastal 3–9 miljonit eurot täiendavat maksutulu,“ ütles Vahtras.
"Nõudlus kiire ja kulutõhusa ettevõtluse järele maailmas kasvab ning meie eesmärk on teha e-residentsus võimalikult lihtsaks, nii et juba lähitulevikus piisab ettevõtte loomiseks vaid nutitelefonist," lisas ta. Kaardivabaduseni jõudmiseks on Vahtrase sõnul vaja tänavu ja järgmisel aastal ära teha kaks selget sammu: "Esiteks tuleb välja arendada biomeetria hõivamist võimaldav mobiiliäpp, mis on juba hanke alusel töös. Teiseks on vajalik seadusemuudatus, mis võimaldaks e-residentsuse väljastamisel üle minna biomeetrilisele isikusamasuse kontrollimisele taotleja reisidokumendi alusel – seaduseelnõu on väljatöötamisel."
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 135 000 inimese (v.a tühistatud staatus) 185 riigist. Ligikaudu 50% e-residentidest on pärit Euroopa Liidu riikidest. Hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel üle 63 000. E-residendid asutavad iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas: läbi aegade on e-residendid loonud üle 39 000 Eesti äriühingu.
E-residentsuse majanduslik mõju on läbi aegade olnud ligi 400 miljonit eurot. Lisaks jätavad e-residentidest ettevõtjad Eestisse aastas enam kui 15 miljonit eurot, tarbides siinsete ettevõtete pakutavaid äriteenuseid. E-residentsuse 2025. aasta kulud kõikide riigiasutuste peale kokku olid 10 miljonit eurot. E-residentsuse programmi viib ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Programmi majandusliku mõju mõõtmise aluseks on riiklikult kinnitatud mudel, mis võtab arvesse e-residentide Eesti ettevõtete tasutud tööjõumakse ja erijuhtude tulumaksu (valdavalt dividendidelt). E-residendi ettevõtteks loetakse sellised Eesti ettevõtted, kus e-residendi roll ettevõtte juurde on tekkinud asutamisel või kuni 90 päeva jooksul asutamisest ning ettevõttega liituva välisriigi kodaniku e-residendi staatus peab olema tekkinud enne äriühingu loomist.
