

"Samal ajal kui Euroopas kogub idusektori ja investorite tõukel hoogu piiriülest ettevõtlust lihtsustavauue üleeuroopalise iduettevõtlusvormi algatus, avastavad Saksamaa ettevõtjad üha enam, et Eesti pakub põhilisi Euroopa Liidu nn 28. režiimilt oodatud eeliseid juba praegu," kommenteeris e-residentsuse programmi Saksa turgude juht Mats Kuuskemaa.
2025. aastal esitasid Saksamaa kodanikud Eesti e-residentsuse programmi 1 122 uut taotlust, mis on 49% rohkem kui aasta varem. Samal ajal kasvas ka ettevõtlusaktiivsus: Saksa e-residentide aasta jooksul asutatud uute Eesti ettevõtete arv jõudis 395-ni (32% kasvu võrreldes 2024. aastaga) ning on viimase kolme aasta kõrgeim tulemus. Populaarseim tegevusala saksa e-residentide Eesti ettevõtete seas on äri- ja juhtimiskonsultatsioonid (ligi 20%). Kokku umbes sama paljud ettevõtted on tegevad programmeerimise, arvutialaste konsultatsioonide ja tarkvara kirjastamise valdkonnas. Läbi aegade on e-residendiks saanud enam kui 8500 sakslast, kes on asutanud ligi 3000 Eesti ettevõtet.
2025. aasta lõpus e-residentsuse programmi algatusel Saksamaal läbi viidud Civey uuringust selgub, et ettevõtlusvaim Saksamaal on vaatamata keerulisele majandusolukorrale tugev. Neist, kes polnud veel ettevõtet loonud, nimetas 27% suurimaks takistuseks just bürokraatiat.
Ettevõtjad ei otsi ainult head äriideed, vaid ka keskkonda, kus paberimajandus ei pidurdaks kasvu.
"Eesti peamine eelis on ettevõtte kiire, soodne ja veebipõhine registreerimine, mis on e-residentidele kättesaadav siia füüsiliselt reisimata. Saksamaal, kus ettevõtte asutamine on traditsiooniliselt aeganõudev protsess, on Eestis e-residentsusega kaugteel juhitav ettevõte muutunud atraktiivseks alternatiiviks just iduettevõtetele, kelle huvi on oma ettevõte kiiresti käima ja kasvama saada. Mitmed saksa ettevõtjad ütlevad, et Eestis on ettevõtte haldamine vähem stressirohke kui nende kodumaal," märkis Kuuskemaa.
E-residentsuse kasv Saksamaal on Kuuskemaa sõnul seotud siiski ka laiema trendiga, milleks on muutunud vajadused, kus üha rohkem ettevõtjaid tegutseb rahvusvahelisel turul juba esimestest päevadest ning otsib selle tarbeks selget, läbipaistvat ja digitaalselt toimivat viisi. "Ettevõtjad ei otsi ainult head äriideed, vaid ka keskkonda, kus paberimajandus ei pidurdaks kasvu, kus asjad liiguksid kiiresti, nõuded ja reeglid oleksid arusaadavad ning kulud mõistlikud. Eesti neile seda pakub, mille tõestuseks on ka fakt, et pooled e-residentidest on Euroopa Liidu kodanikud,” kommenteeris Kuuskemaa.
Ta lisas, et kuna 28. režiimi peamiseks eesmärgiks on aidata startuppidel kiiresti üle Euroopa kasvada ja kapitali kaasata, siis oma iduettevõtte Eestis asutamise kasuks räägivad ka meie ettevõtjasõbralik maksukeskkond ja mainekas ükssarvikuid tootev iduettevõtete ökosüsteem.

Saksamaalt pärit e-resident Damir Tomicic, kes on Eestis tehnoloogiaettevõtteid ehitanud juba enam kui 20 aastat, ütleb, et Eesti eelis peitub digiriigis ja ettevõtlust toetavas toimivas ärikeskkonnas. Tomicic juhtis 23 aastat Axinom Groupi, kasvatades selle globaalseks tarkvaraettevõtteks, mis teenindas lennundus-, meedia- ja meelelahutussektorit. Nüüd on ta e-residentsuse kaudu käivitanud kaks uut ettevõtmist: tehisintellekti ja pilvelahenduste nõustamisega tegeleva Business in Techi ning tehisintellektil põhineva sündmuskorraldusplatvormi run.events.
Saksamaa andis meile insenerid, aga Eesti andis digiriigi, mille abil kasvada.
"Saksamaa andis meile insenerid, aga Eesti andis digiriigi, mille abil kasvada. Kahekümne aasta jooksul, mil olen ehitanud tehnoloogiaettevõtteid üle Euroopa, olen õppinud, et suurepärane talent ja tugev kasvukeskkond ei tule alati samast kohast. Tark ettevõtja ei jää ootama, kuni see muutub, vaid ehitab oma ettevõtte üles seal, kus süsteem töötab. Run.eventsi puhul tähendas see alustamist Saksamaal ja laienemist Eesti e-residentsuse kaudu. Saksamaa inseneritalent on maailmatasemel, kuid Eesti näitab, mis juhtub siis, kui riik otsustab kujundada oma ärikeskkonna nende inimeste järgi, kes päriselt tulevikku ehitavad," sõnas Tomicic.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ning asutada ja juhtida Eesti ettevõtteid. E-residendid asutavad iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas ja läbi aegade on e-residendid loonud üle 40 000 Eesti äriühingu. 38% Eesti idusektori ettevõtetest on seotud e-residentidega. E-residentsuse majanduslik mõju on läbi aegade olnud 418 miljonit eurot (e-residentide asutatud ettevõtete tasutud tööjõu- ja erijuhtude tulumaks ning riigilõivud). Lisaks jätavad e-residentidest ettevõtjad Eestisse aastas enam kui 15 miljonit eurot, tarbides siinsete ettevõtete pakutavaid äriteenuseid. E-residentsuse programmi viib ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.