2023. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt riigikassasse maksutuluna rekordilised 64,3 miljonit eurot, mida oli 33% rohkem kui mullu. Koos tasutud riigilõivudega ulatus programmi aastane panus riigikassasse 67,4 miljoni euroni.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on e-residentsus tõestanud end kasumliku võimalusena teenida Eestile täiendavat maksutulu. „Eesti jõukuse kasvu veab tugev eksport ja ettevõtlik mõtteviis. Kõik riigid võistlevad väliskapitali ja -talendi ligitõmbamise nimel ning e-residentsus on jätkuvalt Eesti ainulaadne trump maailmas. E-residentsus on välisettevõtjatele võimalus kasutada Eesti digiriigi pidevalt arenevaid teenuseid ja programm annab põhjuse panustada Eesti majandusse ka väljastpoolt, et nende ettevõtted saaksid siin kasvada, areneda, töökohti luua ning makse maksta,“ ütles Riisalo.
E-residentsuse tegevjuhi Liina Vahtrase sõnul on programmi peamine müügiartikkel e-residendi loodav Eesti ettevõte ning programmi fookuses viisid, kuidas ettevõtlusega alustamine tema jaoks senisest kiiremaks ja mugavamaks muuta. “Suurim takistus on siinkohal täielikult digitaalse alternatiivi puudumine e-residendi füüsilisele digi-ID kaardile, mis tähendab e-residendi jaoks keskmiselt kahe kuu pikkust ooteaega enne ettevõtte asutamist. Tänavu ongi eesmärk välja töötada täielikult kaardivaba lahendus, mis võimaldaks e-residendil end Eesti saatkonnas turvaliselt tuvastada ja kaardi järel ootamata oma digi-ID koheselt mobiiliäpiga aktiveerida," sõnas Vahtras. Ta lisas, et koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning SMITiga on e-residentidel paari aasta jooksul oodata ka kaugtuvastuslahendust, mis võimaldab neil tulevikus oma digi-ID kehtivust pikendada saatkonda minemata.
Uutest e-residentidest asutas 2023. aastal esimese 6 kuu jooksul Eestis ettevõtte 32%, mida oli 3% rohkem kui aasta varem. Aastaga lisandus 4592 e-residentide Eesti ettevõtet, mida on 3% enam kui 2022. aastal. Enim uusi Eesti ettevõtteid asutasid Hispaania (678), Ukraina (397) ja Saksamaa (345) kodakondsusega e-residendid. Samade riikide kodanikud juhivad ka programmiga liitujate edetabelit. E-residendiks saamise taotlusi laekus 2023. aastal 12 106, mida oli 2,3% rohkem kui aasta varem.
Valdava osa lõppenud aasta maksulaekumistest – 63% ehk 40,7 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 37% kogunes erijuhtude tulumaksust (valdavalt dividendidelt), mida laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt 23,6 miljonit eurot.
Enim maksid makse info ja side valdkonnas tegutsevad e-residentide Eesti ettevõtted (20,6 miljonit eurot). Järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektori (16,2 miljonit eurot) ning haldus- ja abitegevuse valdkonna ettevõtted (7,2 miljonit eurot).
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 110 700 inimese (v.a tühistatud staatus) 185 riigist. Hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel ligi 60 000.
E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 29 400 Eesti ettevõtte ehk ligikaudu iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas. E-residendi ettevõtteks loetakse ettevõte, kus e-residendi roll on tekkinud 90 päeva jooksul asutamisest.
E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (tööjõu- ja dividendimaksud ning riigilõivud) on olnud 213 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.
