Täna, 1. detsembril tähistab 10. sünnipäeva e-residentsuse programm. Tähtpäeva puhul uuendas Tallinnas oma e-residendi staatust Eesti kõige esimene e-resident, Briti ajakirjanik Edward Lucas.
Edward Lucas on Briti kirjanik, ajakirjanik, julgeolekuekspert ja poliitik, Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (Center for European Policy Analysis) vanemteadur. Ta elas nii isiklikult kui ka professionaalselt kaasa Baltimaade okupatsiooni alt vabanemisele. Ta on Eesti kohta aastakümnete jooksul kirjutanud palju artikleid rahvusvahelises meedias ning tutvustanud ka meie e-riiki.
Kümme aastat tagasi andis Lucasele e-residendi kaardi üle president Toomas Hendrik Ilves. "Edward Lucase väsimatu usk Eestisse ja meie digiriiki ulatub enam kui 30 aasta taha. Ta on osa Eesti eduloost, olles meie eestkõneleja ning veendunud innustaja, et teeme väikese riigina midagi sellist, millest ühel hetkel võtavad eeskuju ka suuremad. Aitäh, et oled andnud meile eneseusku, et meie ideed ja digitaalsed innovatsiooni ei ole üle võlli ning võiksid leida usaldust ka laias maailmas," sõnas president Ilves oma tervituses Edward Lucasele. "E-residentsus on üks viimase 10 aasta positiivsemaid arenguid ja ideaalne näide, kuidas kastist-väljas mõtlemine saab paljude elu paremaks muuta. Mida rohkem on meil e-residente, seda suurem on Eesti," lisas ta.
Mida rohkem on meil e-residente, seda suurem on Eesti.
Please to watch this video.
Edward Lucas avaldas rõõmu, et sai endale värske e-residendi kaardi. "Eesti elektrooniline identiteet on minu jaoks vahest suuremgi au kui oleks riiklik teenetemärk – ning kahtlemata praktilisem," ütles Lucas. "E-residentsus esindab kaht moodsa Eesti võtmeomadust: digitaalset innovatsiooni ning rahvusvahelist vaadet. Isegi kui olen Ühendkuningriigis või Ühendriikides, kus ma seda kaarti kohapealseks asjaajamiseks palju kasutada ei saa, hoian seda ikkagi rahakotis lootusega, et ka need mahajäänud riigid ühel hetkel digitaalsesse tulevikku jõuavad," sõnas ta.
Eesti elektrooniline identiteet on minu jaoks vahest suuremgi au kui oleks riiklik teenetemärk.
Kokku on kümne aasta jooksul programmiga liitunud ligi 120 000 inimest 185 riigist ja nendest pooled (59 600) omavad hetkel kehtivat 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarti. Enim e-residente ja nende ettevõtteid on tulnud Ukrainast, Saksamaalt ja Hispaaniast. Ligi pooled e-residendid on pärit Euroopa Liidust. E-residendid on aegade jooksul asutanud ja kaasasutanud üle 33 500 Eesti ettevõtte ehk ligikaudu iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas ning 38% Eesti iduettevõtetest on seotud e-residentidega. Aastate jooksul on programm maksude ja riigilõivudena riigikassasse otsest tulu toonud üle 250 miljoni euro ning toonud Eesti digiriigile 500 miljoni euro väärtuses rahvusvahelisi meediakajastusi. E-residente teenindavad Eesti ettevõtted aga moodustavad Eestis üha paisuva majandussektori, mille käive ulatub aastas üle 11 miljoni euro.
E-residentsuse juhi Liina Vahtrase sõnul on saavutatud palju, kuid võimalusterohked ajad ootavad ees ka järgmisel 10 aastal. "E-residentsus on teinud Eestit suuremaks nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Oleme siiani ainsad, kes pakuvad rahvusvahelistele ettevõtjatele 100% asukohavaba ja digitaalset äripaketti, ent maailm digitaliseerub ning teisedki riigid teevad edusamme samas suunas. Kui tahame oma konkurentsieelist hoida, peame kiiresti ja julgelt tegutsema ning kasutama oma avaliku sektori innovatsiooni kogemust selleks, et teha e-residentsuses teoks uus tehnoloogiline hüpe – viies teenuse kaardilt täielikult nutiseadmele ning rakendades lisaks innovaatilisi turvameetmeid," sõnas programmi juht. Ta lisas, et arendused on juba aktiivselt töös ning täielikult digitaalse kasutajateekonnaga nn kaardivaba e-residentsuseni on lootust jõuda aastal 2027.
E-residentsus on teinud Eestit suuremaks nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt.
"Kaardivaba e-residentsusega vähendame keskmist ootaega e-residentsuse taotlemisest ja ettevõtte loomiseni praeguse kahe kuu pealt kahe nädalani. Nii kasvataksime aastas e-residentide loodud ettevõtete arvu 25% võrra. Kasutajasõbralikum klienditeekond ja parem teenuste ökosüsteem omakorda kasvataksid ka meie ettevõtluskeskkonna kvaliteeti, et ettevõtlikud e-residendid mitte üksnes ei looks Eestisse oma ettevõtet, vaid oma äri siin ka hoiaks ja kasvataks," lisas Vahtras.
