2024. ja 2025. aastal panid e-residendid alguse 77 iduettevõttele. Kokku tegutseb Eestis täna umbes 1500 idusektori ettevõtet, kellest on e-residentidega seotud 43%. Enim tegutseb e-residentide idufirmasid IT valdkonnas ja tegevusalana on populaarseim programmeerimine. Ettevõtet loetakse seotuks e-residentsusega, kui ettevõte on asutatud e-residendi poolt või e-resident on olnud ettevõtte juhatuse liige.
„Eesti on paljude säravate ideedega iduettevõtjate eelistatud valik just tänu e-residentsusele, millega saab ettevõte käivitada kiiresti, täiesti digitaalselt ja minimaalse bürokraatiaga. Nii mugavat ettevõtte loomise ja juhtimise võimalust, eriti kui asutajad asuvad eri riikides ja eesmärk on kohe rahvusvaheliselt tegutsema asuda, ei paku meiega päris võrreldaval tasemel siiani ükski teine riik,” kommenteeris e-residentsuse programmi tegevjuht ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige Liina Vahtras.
Just suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted ehk nn future large businesses on Vahtrase sõnul e-residentsuse programmi fookuses, et kasvatada selle majanduslikku tulusust riigile. „E-residentidest iduettevõtjate peamine huvi on oma ettevõte kiiresti kasvama saada – siinkohal on suureks plussiks nii Eesti maksusüsteem kui ka väga hästi toimiv idusektori ja äriteenuste ökosüsteem. Olles e-residentsusega avanud ukse välistalendile ja kapitalile, töötame edasi selle nimel, et need ettevõtted jääksid vastutasuks Eestisse kasvama, töökohti looma ja kasumit teenima hakates meie majandusse,” lisas Vahtras.
2025. aastal kaasasid e-residentide asutatud või e-residentsusega seotud idufirmad ka märkimisväärselt investeeringuid. Näiteks Belgia päritolu e-residendi loodud Betterpic.ai kaasas 2,3 miljonit USA dollarit mitmelt välisfondilt ja AI agentide arendustarkvara Co-one tõstis üle miljoni euro. Makselahenduse väljatöötamisega tegelev Cino tõstis samuti 3,5 miljonit eurot – idufirma sai oma esimese olulise tõuke 2023. aastal, tehnoloogiakonverentsi Latitude59 lavalt.
Rahvusvahelise haarde heaks näiteks on ka tänavuse Latitude59 idufirmade pitching-võistlus: 465 laekunud avaldusest oli 67 meeskonnas vähemalt üks e-residendist liige. Latitude59 sel nädalal avaldatud TOP7 hulka kuulub ka e-residentide asutatud Getpin.
2026. aasta esimeses kvartalis kaasasid Eesti idufirmad Asutajate Seltsi kogutud andmetel kokku üle 91 miljoni euro rahastust 18 idufirmat, neist 7 olid kas e-residendi asutatud või e-residentsusega seotud. Nende hulgas tehisaru abil õppematerjale arendav Flashka, mille kolmest asutajast kaks on e-residendid ja mis kaasas investoritelt 1 miljon eurot, ning dokumentide valideerimise tarkvara Validfor, mis kaasas üle 1 miljoni euro. Üle poole miljoni euro on kaasanud ka süvatehnoloogiaga tegelev iduettevõte Softquantus. Raha tõstsid ka e-residentide asutatud kaitsetehnoloogiat arendavad ettevõtted Farsight Vision, MaXon Systems ja Babayte.
„Välisasutajad ei ole meie ökosüsteemile pelgalt lisa, vaid nad on selle kasvumootoriks. Eesti idufirmade kogukond on alati olnud rahvusvaheline, aga praegu näeme midagi uut: tõestatud ärimudeliga välisasutajad leiavad üha kiiremini tee Eesti investorite juurde. Sealhulgas ukrainlased, kes on keerulises olukorras üles ehitanud tõeliselt vastupidavad ettevõtted,” sõnas Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsiooni EstVCA tegevjuht Madis Lehtmets.
„Hea näide on üle 7 miljoni euro rahvusvahelistelt ja Eesti investeerimisfondidelt tõstnud Farsight Vision. Investorid on aru saanud, et välisasutajaga idufirma, mis tegutseb Eesti kaudu Euroopa turul, on täna üks atraktiivsemaid panuseid,” kommenteeris Lehtmets.
Investeeringud tehisarusse ning kaitse- ja kaksikkasutuse tehnoloogiatesse ei näita raugemist.
Liina Vahtras märkis, et kuigi peamiselt Ukrainast pärit asutajatega kaitsetehnoloogia idufirmad ei pruugi alati kaasatud summasid avalikult välja öelda, kinnitab nende edu sektori strateegilist olulisust. „Investeeringud tehisarusse ning kaitse- ja kaksikkasutuse tehnoloogiatesse ei näita raugemist. See on ka EIS-i prioriteet ja e-residentsus panustab selle valdkonna arengusse rahvusvahelise talendi ja kapitali kaasamisega,” rõhutas Vahtras.
„Innovaatiliste idufirmade toetamiseks avas EIS sel aastal ka innovatsioonilaenu, mis võimaldab uuenduslike tehnoloogiate arendajatel laenata kuni 5 miljonit eurot, et anda uutele arendusprojektidele kasvuks täiendav hoog,” lisas Vahtras.
E-residentsus loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ning võimalust asutada ja juhtida Eesti ettevõtteid. E-residendid asutavad iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas ja läbi aegade on e-residendid loonud üle 40 000 Eesti äriühingu.
E-residentsuse majanduslik mõju on läbi aegade olnud 433 miljonit eurot (e-residentide asutatud ettevõtete tasutud tööjõu- ja erijuhtude tulumaks ning riigilõivud). Lisaks jätavad e-residentidest ettevõtjad Eestisse aastas enam kui 15 miljonit eurot, tarbides siinsete ettevõtete pakutavaid äriteenuseid. E-residentsust viib ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
